dismeriitti
substantiivi/ˈdis.meriːtːi/
Merkitys
(käännetty englannista)- 1.haitta, puute tai huono puoli
Taivutustiedot
| Nominatiivi | dismeriitti |
| Genetiivi | dismeriitin |
| Partitiivi | dismeriittiä |
| Essiivi | dismeriittinä |
| Translatiivi | dismeriitiksi |
| Inessiivi | dismeriitissä |
| Elatiivi | dismeriitistä |
| Illatiivi | dismeriittiin |
| Adessiivi | dismeriitillä |
| Ablatiivi | dismeriitiltä |
| Allatiivi | dismeriitille |
| Abessiivi | dismeriitittä |
Riimit
-iːtːi
Kaikki riimit