irs­tai­le­mi­nen

substantiivi/ˈirstɑi̯leminen/
Jaa

Johdettu sanasta: irstailla

Merkitys

  1. teonnimi verbistä irstailla

Etymologia

irstailla + johdin -minen

Taivutustiedot

Taivutusluokka 38

SijamuotoYksikkö
Nominatiiviirstaileminen
Genetiiviirstailemisen
Partitiiviirstailemista
Essiiviirstailemisena
Translatiiviirstailemiseksi
Inessiiviirstailemisessa
Elatiiviirstailemisesta
Illatiiviirstailemiseen
Adessiiviirstailemisella
Ablatiiviirstailemiselta
Allatiiviirstailemiselle
Abessiiviirstailemisetta

Riimit

-eminen

Kaikki riimit

Lähteet