Asiasanasto.fi

keimailevuus

substantiivi

/ˈkei̯mɑi̯leʋuːs/

Johdettu sanasta: keimailla

Merkitys

(käännetty englannista)
  1. 1.keimaileva tai koketeeraava olemus

Taivutustiedot

Nominatiivikeimailevuus
Genetiivikeimailevuuden
Partitiivikeimailevuutta
Essiivikeimailevuutena
Translatiivikeimailevuudeksi
Inessiivikeimailevuudessa
Elatiivikeimailevuudesta
Illatiivikeimailevuuteen
Adessiivikeimailevuudella
Ablatiivikeimailevuudelta
Allatiivikeimailevuudelle
Abessiivikeimailevuudetta

Riimit

-eʋuːs

Kaikki riimit