Asiasanasto.fi

kimmelle

substantiivi

/ˈkimːelːeˣ/

Johdettu sanasta: kimmeltää

Merkitys

  1. 1.kimalle

Etymologia

kimmeltää + johdin -e

Taivutustiedot

Taivutusluokka 48, vokaalivaihtelutyyppi I

Nominatiivikimmelle
Genetiivikimmelteen
Partitiivikimmellettä
Essiivikimmelteenä
Translatiivikimmelteeksi
Inessiivikimmelteessä
Elatiivikimmelteestä
Illatiivikimmelteeseen
Adessiivikimmelteellä
Ablatiivikimmelteeltä
Allatiivikimmelteelle
Abessiivikimmelteettä

Riimit

-imːelːe

Kaikki riimit